Tartumaa Arendusselts
Mittetulundusühingu
Tartumaa Arendusselts
PÕHIKIRI
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühingu nimi on Tartumaa Arendusselts (edaspidi: ühing), ingliskeelne vaste NGO Tartu Rural Development Association.
1.2. Ühing on avaliku, era- ja kolmanda sektori võrdväärse partnerluse põhimõttel avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev juriidiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev vabatahtlik ühendus.
1.3. Ühing on avatud uute liikmete vastuvõtuks ning liikmete nimekiri on avalik.
1.4. Ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmetele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või selle isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele.
1.5. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik ja tema asukoht on Eesti Vabariik, Tartumaa.
1.6. Ühingu tegevuspiirkond hõlmab Tartumaa Arendusseltsiga liitunud omavalitsusüksuste territooriume.
1.7. Ühing juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest ning teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
1.8. Ühingu juhtimisorganid on üldkoosolek ja juhatus. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni ja/või audiitorkontrolli.
1.9. Ühing võib oma eesmärkide saavutamiseks kuuluda teistesse organisatsioonidesse ja asutada struktuuriüksusi.
1.10. Ühing võib arendada majandustegevust, mille kaudu saadavat tulu kasutatakse ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
1.11. Ühingu majandusaasta algab 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.
1.12. Ühing on asutatud määramata ajaks.
1.13. Ühingul on oma sümboolika ning selle kasutamise ainuõigus.
1.14. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud strateegia rakendamise ja projektide valiku põhimõtted sätestatakse ühingu strateegia rakenduskavas ja meetmetes.
2. TEGEVUSE EESMÄRGID
2.1. Ühingu tegevuse põhieesmärk on kohaliku elu arendamine tuginedes avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööle.
2.2. Ühingu tegevuse alaeesmärgid on:
2.2.1. põhieesmärki taotlevate juriidiliste isikute tegevuse ühendamine, partnerluse arendamine ja omavahelise koostöö korraldamine;
2.2.2. ühistegevuse heade tavade põhiprintsiipe järgides (informeerimine, konsulteerimine, ühine otsustamine ja ühine tegutsemine) tegevuspiirkonna integreeritud arengustrateegia koostamine, elluviimine ja arendamine;
2.2.3. põhieesmärgi täitmist toetava teabe hankimine, süstematiseerimine ja levitamine;
2.2.4. kontaktide loomine, koostöö kogemuste ja info vahetamisel ning ühisprojektide läbiviimisel analoogsete ühendustega nii Eestis kui välisriikides;
2.2.5. koolituse ja enesetäiendamise võimaluste loomine ning uute teadmiste ja kogemuste toomine piirkonda;
2.2.6. säästva arengu, loodushoiu, maastikuhoolduse ja heakorra põhimõtete propageerimine ning nende ellurakendamisele kaasaaitamine;
2.2.7. loodusressursside mitmekesiste, säästvate ja innovaatiliste kasutusviiside propageerimine piirkonna üldise elukeskkonna väärtustamise eesmärgil;
2.2.8. ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse ning nende renoveerimisele ja rekonstrueerimisele kaasaaitamine; nende kasutamine piirkonna üldise elukeskkonna väärtustamise eesmärgil;
2.2.9. seoste leidmine ja koostöö algatamine erinevate sektorite vahel sotsiaalsete riskide vähendamiseks;
2.2.10. sotsiaalse kapitali tekkimisele ja arengule kaasa aitamine toetades igakülgselt kohalikku initsiatiivi:
2.2.10.1. külaelu aktiveerimisel,
2.2.10.2. lastele ja noortele eakohaste arengu- ja tegevusvõimaluste loomisel,
2.2.10.3. ühistegevuse abil sotsiaalsete väljundite võimaluste loomisel erinevatele soo-, vanuse ja huvigruppidele;
2.2.11. kohalike ressursside ja piirkonna sisemise arengupotentsiaali maksimaalsele rakendamisele ja innovatiivse mõtteviisi arendamisele kaasa aitamine.
2.2.12. kogu piirkonna kujundamine elujõuliseks ja jätkusuutlikuks territoriaalselt terviklikuks üksuseks, kaasates aktiivselt Euroopa Liidu toetusprogramme;
2.2.13. kohalikele toodetele lisaväärtuse andmisele ja turgudele ligipääsu avardamisele kaasa aitamine läbi kollektiivse tegevuse ja koostöö erinevate sektorite vahel.
2.3. Eesmärgi saavutamiseks ühing:
2.3.1. Esindab ühingu ja selle liikmete huve riigiasutustes, omavalitsustes ja teistes organisatsioonides,
2.3.2. teeb koostööd teiste organisatsioonidega;
2.3.3. on kursis maaelu arengut puudutavate küsimustega nii kohalikul, maakondlikul kui riiklikul tasandil, osaleb piirkonna arendustegevuses ja seadusloomeprotsessides;
2.3.4. võib vallata, kasutada ja käsutada ühingu vara;
2.3.5. võib omandada, võõrandada ja rentida hooneid, seadmeid, transpordivahendeid ja muud vara;
2.3.6. võib astuda lepingulistesse suhetesse Eesti Vabariigis tegutsevate juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
2.3.7. võib arendada välissuhtlust, astuda lepingulistesse suhetesse välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
2.3.8. koostab ja viib ellu piirkonna integreeritud arengustrateegiat ja tegevuskava;
2.3.9. koordineerib liikmesorganisatsioonide koostööd;
2.3.10. koolitab liikmeskonda ja rakendab nende teadmisi piirkonna arendamisel;
2.3.11. teostab või tellib ja analüüsib uuringuid;
2.3.12. pakub tehnilist abi tegevuspiirkonnas teostatavatele uuringutele;
2.3.13. korraldab konkursse projektiideede leidmiseks; korraldab piirkonna tegevusprojektide rahastamist, nõustamist ja teostab järelvalvet;
2.3.14. aitab kaasa piirkonna elanike teavitamisele ja koolitamisele;
2.3.15. koostab või tellib ning levitab info- ja õppematerjale;
2.3.16. kaitseb soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid;
2.3.17. aitab kaasa maapiirkonna elanike heaolu tõstmisele, nende ajaloolise enesetunnetuse ja identiteedi kinnistamisele.
3. LIIKMED
3.1. Liikmelisus
3.1.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda juriidiline isik, kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Asutajaliikmed loetakse ühingu liikmeteks.
3.1.2. Ühingu liikmeteks on ühingu tegevuspiirkonnas tegutsevad juriidilised isikud:
3.1.2.1. avaliku sektori esindajatena kohalikud omavalitsusüksused (edaspidi: omavalitsused);
3.1.2.2. kolmanda sektori esindajatena mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes ei ole avaliku sektori valitseva mõju all;
3.1.2.3. erasektori esindajatena äriühingud (AS, OÜ) ja füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE), kes ei ole avaliku sektori valitseva mõju all.
3.1.3. LEADER-tüüpi tegevuses osalemiseks peab iga esindatud omavalitsusüksuse kohta olema esindatud vähemalt üks era- ja üks kolmanda sektori organisatsioon.
3.1.4. Avaliku sektori osakaal igal otsustustasandil peab jääma alla 40 %.
3.1.5. Ühingu liikmeks astumiseks esitab juriidiline isik juhatusele kirjaliku avalduse. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus 2 kuu jooksul.
3.1.6. Ühingu liikmed võivad liikmeskonnast lahkuda juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel pärast võlgnevuste tasumist. Lahkumise küsimuse ja võimalikud varalised nõuded võtab juhatus arutlusele avalduse esitamisele järgneval koosolekul.
3.1.7. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta:
3.1.7.1. kahjustab oma tegevusega ühingu nime või mainet;
3.1.7.2. on jätnud täitmata põhikirjast tuleneva või ühingu organite poolt talle pandud kohustuse;
3.1.7.3. liikmemaksu olemasolul ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu;
3.1.7.4. ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul;
3.1.7.5. kasutab oma liikmestaatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks;
3.1.7.6. on oma tegevuse lõpetanud.
3.1.8. Liikme väljaarvamise otsustab juhatus. Juhatuse sellekohasele otsusele võib liige esitada kaebuse ühingu üldkoosolekule, kelle otsus on lõplik.
3.2. Liikmete õigused ja kohustused
3.2.1. Ühingu liikmetel on muude seadustes ja põhikirjas ettenähtud õiguste kõrval õigus:
3.2.1.1. osaleda hääleõigusega üldkoosolekul;
3.2.1.2. olla valitud ühingu organite liikmeks;
3.2.1.3. saada ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühingu tegevuse kohta;
3.2.1.4. osaleda ühingu põhikirjalises tegevuses.
3.2.2. Ühingu liige on kohustatud:
3.2.2.1. järgima ühingu põhikirja ja häid tavasid;
3.2.2.2. osalema ühingu tegevuses ning täitma talle üldkoosoleku või juhatuse otsustega pandud kohustusi;
3.2.2.3. tasuma liikmemaksu üldkoosoleku poolt kehtestatud määras ja tähtaegadeks.
4. JUHTIMINE
4.1. Üldkoosolek
4.1.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek.
4.1.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.1.2.1. põhikirja muutmine;
4.1.2.2. eesmärgi muutmine;
4.1.2.3. eelarve ja strateegia vastu võtmine ja muutmine;
4.1.2.4. juhatuse liikmete arvu määramine;
4.1.2.5. juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
4.1.2.6. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
4.1.2.7. ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
4.1.2.8. majandusaasta aruande kinnitamine;
4.1.2.9. ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
4.1.2.10. sisseastumis- ja liikmemaksu määra kinnitamine;
4.1.2.11. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduste, käesoleva põhikirja või üldkoosoleku otsuste alusel antud teiste organite pädevusse.
4.1.3. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
4.1.4. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui seda nõuavad ühingu huvid.
4.1.5. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest või kui seda nõuab revisjonikomisjon.
4.1.6. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut punktis 4.1.5. nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
4.1.7. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse liikmetelekirjalikult vähemalt 7 päeva ette.
4.1.8. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord.
4.1.9. Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
4.1.10. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.
4.1.11. Vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.
4.1.12. Liikmed võivad punktis 4.1.11. nimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte hiljem kui kolm päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist.
4.1.13. Liikmed ei või punktis 4.1.11. nimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada, kui sama koosoleku päevakorda on punktist 4.1.11. tulenevalt juba üks kord muudetud ja päevakorramuutmisest on liikmetele punkti 4.1.9. kohaselt teatatud.
4.1.14. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik ühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest.
4.1.15. Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.
4.1.16. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadustest ja käesolevast põhikirjast tulenevaid nõudeid ning kui sellel osaleb või on esindatud vähemalt 1/3 ühingu liikmetest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga mitte varem kui kahe nädala pärast. Teist korda kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.
4.1.17. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduste või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik ühingu liikmed.
4.1.18. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest juhul, kui seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.
4.1.19. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed.
4.1.20. Isiku valimised on avalikud ja valituks loetakse kandidaat, kes sai teistest enam hääli.
4.1.21. Põhikirja muutmiseks on vajalik 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete nõusolek ja põhikirjas sätestatud eesmärgi muutmiseks 9/10 ühingu liikmete nõusolek. Eesmärgi muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
4.1.22. Ühingu nimel teostatavate tehingute lubatud maksimaalse suuruse ilma üldkoosoleku eelneva nõusolekuta otsustab üldkoosolek.
4.2. Juhatus
4.2.1. Ühingu igapäevast tegevust juhib ja ühingut esindab juhatus, kuhu kuulub üks esindaja omavalitsusüksuse kohta, arvestades võimalikult võrdset sektorite esindatust.
4.2.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse 3 aastaks konkreetse omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevate ühingu liikmete kirjaliku ettepaneku alusel.
4.2.3. Juhatuse liikmed valivad enda seast juhatuse tööd juhtiva ja korraldava esimehe ja aseesimehe, kellele laienevad esimehe ära olles kõik esimehe õigused ja volitused.
4.2.4. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis.
4.2.5. Juhatuse esimees peab juhatuse koosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/3 juhatuse liikmetest.
4.2.6. Kui juhatuse esimees ei kutsu juhatuse koosolekut punktis 4.2.5. nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad juhatuse koosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatuse esimehega.
4.2.7. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada ühingut kõikides õigustoimingutes vastavalt kehtivale seadusandlusele ja põhikirjale.
4.2.8. Juhatus on otsustusvõimeline, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ning juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on vajalik kohalviibinud liikmete poolthäälteenamus.
4.2.9. Juhatus võib võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
4.2.10. Juhatuse täpsem struktuur, juhatuse koosolekute kokkukutsumise, ettevalmistamise, läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise kord sätestatakse juhatuse töökorras.
4.2.11. Juhatuse pädevusse kuulub muuhulgas:
4.2.11.1. juhatuse esimehe ja aseesimehe valimine;
4.2.11.2. ühingu tegevuse korraldamine;
4.2.11.3. ühingu teistesse organisatsioonidesse kuulumise otsustamine;
4.2.11.4. ühingu liikmete ja liikmemaksude arvestuse pidamise korraldamine;
4.2.11.5. uute liikmete vastuvõtmine ja liikmete väljaarvamine;
4.2.11.6. ühingu tegevuskava ja strateegia koostamise, täitmise ja muutmise korraldamine;
4.2.11.7. raamatupidamise korraldamine ning aastaaruande esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;
4.2.11.8. eelarveprojekti läbivaatamine ning esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;
4.2.11.9. põhivara soetamine, laenude võtmine, vara pantimine, rentimine jm tehingute tegemine vastavalt üldkoosoleku otsusele;
4.2.11.10. töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine ning neile pädevuse nõuete ja töötasu kehtestamine;
4.2.11.11. üldkoosoleku materjalide ettevalmistamise korraldamine.
4.2.11.12. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud kohaliku tegevusgrupi rakenduskava vastuvõtmine;
4.2.11.13. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse või projektitoetusega seotud otsuste vastuvõtmine;
4.2.11.14. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud strateegia rakendamist hindava seirekomisjoni moodustamine. Seirekomisjon moodustatakse LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud strateegia rakendamise hindamise kohta objektiivse tagasiside saamiseks. Seirekomisjoni valitakse isikud, kelle teadmised võimaldavad strateegia rakendamise objektiivset hindamist protsessi jälgimisel. Seirekomisjoni liikmete nimed avaldatakse ühingu veebilehel;
4.2.11.15. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud projektide valikut tegeva hindamiskomisjoni moodustamine. Hindamiskomisjon moodustatakse LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud ja nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse kohta ettepanekute tegemiseks. Hindamiskomisjon koosneb juhatuse liikmetest ning ühingu koostööpartnerite ja asjaomaste organisatsioonide esindajatest. Hindamiskomisjoni liikmete nimed avaldatakse ühingu veebilehel;
4.2.12. Ühingu juhatus moodustab vajaduse korral alatisi või ajutisi töögruppe, toimkondi ning komisjone spetsiifiliste küsimuste arutamiseks ja ette-valmistamiseks, konkursside korraldamiseks; võib kutsuda nende töös osalema eksperte ja spetsialiste väljastpoolt ühingu liikmeskonda.
4.2.13. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist volitada teistele isikutele.
4.2.14. Juhatus peab ühingu liikmetele andma vajalikku teavet ühingu juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande.
4.2.15. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist, temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist ühingu poolt.
4.3. Ühingu tegevjuht:
4.3.1. korraldab ühingu jooksvat tegevust ja vastutab üldkoosoleku ja juhatuse poolt talle pandud ülesannete täitmise eest;
4.3.2. kasutab ja käsutab ühingu vara vastavalt põhikirjale, üldkoosoleku ja juhatuse otsustele. Esindab ühingut ja annab välja volikirju, allkirjastab lepinguid, jooksvaid tehinguid ja kohustusi.
4.3.3. sõlmib ja lõpetab töölepinguid vastavalt juhatuse otsustele;
4.3.4. võtab osa juhatuse koosolekutest hääleõiguseta.
5. JÄRELVALVE
5.1. Ühingu kontrollorganiks on 3-liikmeline revisjonikomisjon.
5.2. Revisjonikomisjon valitakse üldkoosoleku poolt 3 aastaks.
5.3. Revisjonikomisjon või audiitor kontrollib ühingu juhtorganite poolt vastuvõetud otsuste ja muude aktide täitmist, vara ja vahendite kasutamist ja käsutamist vähemalt üks kord aastas, pärast majandusaasta lõppemist.
5.4. Revisjonikomisjon või audiitor koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille nad esitavad juhatusele ja üldkoosolekule.
6. ÜHINEMINE JAGUNEMINE LIKVIDEERIMINE
6.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras. Ühinemise, jagunemise või likvideerimise otsustab üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
6.2. Ühingu likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
6.3. Ühingu tegevuse lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Mittetulundusühingu Tartumaa Arendusselts põhikiri on kinnitatud asutamiskoosolekul 27. juulil 2006.a. Tartus, Aleksandri 14.
Mittetulundusühingu Tartumaa Aredusseltsi põhikiri on muudetud üldkoosolekul 13. juunil 2008.a. Ülenurme vallas Reolas ning üldkoosolekul 10. detsembril 2009.a. Ülenurme vallas Reolas.
